Teiste tarkused

Huvitav oli lugeda Christiane Kane mõtteid aastase blogipidamise järel. Kohe läks mõte meie oma blogielule. Enda päevik ju alles titt aga tuli ka mõni asi tuttav ette.

Kevad- esimene pääsuke

Sain ta valmis. Käis juba Lime Lounge`s ka. Talle meeldis seal, oli nagu kodus...

Tegelt tuli tõesti selline laimine ja vasekarva läiklõngaga lõpuks rõhutatud.

Kuna tõesti esimene ja ilma õmblusteta, siis ei osanud üldse mustripaigutust ülaservas ette mõelda.

Peale viltisin heidest hargipitsi motiive, äralõigatud kraam sai ka kõik uuesti kasutusse- nööp ja veel mõned vidinad.

Voodriks tuli labasekoeline laudlina, mille laud ära põlgas aga kotivärviga sobitus hästi. Õmblesin voodri nii palju väiksema, et sisuraskus jääbki põhiliset voodri kanda. Lihtsalt ei tundunud viltkeha nii tugev. Edaspidi püüame rohkem.

Helmehaldjas ajas pea segi...

Helmehaldjas andis sellise valiku ette, et raske oli ...Fimo värvid ja lakk ja ...
Eks vaadake kõike ise.

Meie väiksed tekstiilitööd

Mõni aeg tagasi oli vaja võõrsilt tulles midagi koju kaasa tuua. Tõin tekstiilivildikad- omakasudega ka ikka. Samas olin ostnud mõnusa kotiraamatu (v.t. fotot), kus hea idee- joonista vildikatega pilt ja tiki osaliselt üle.

Vaheaejaks kogunenud lastegategelemise defitsiit viis mõtte jälle sellele ideele. Tegimegi siis Ellinoriga kahasse koti- printsessi kott soojale maale. Laste kujundus tabas ka ühtesid vanu teksaseid. See oli neile suur elevus- kohe tohtis riidele joonistada.

See on tore võimalus selle poolest, et kujundid saab suht täpsed, osaliselt täidab pinda vildika joon, ülejäänud on juba tikkimisvõimete proov. Mulle meeldis teha.

Sama tikkimise soojaga sai tehtud ka sallist-müts. Ikka, et huvitavaid motiive läbi proovida.

Ühesõnaga- tikkimine on lahe!

JOKK- Juriidiiselt On Kõik Käsitöö

Eelmisele postitusele järgneval ajal sai mõnelpool teravat leili võtta.
Ju siis teema läheb korda paljudele.
Võtan siinkohal mõtte omalt poolt kokku.
Olen nüüd tuttav ajakirjanik- toimetaja Grethe Rõõmuga alias Eowyn.
Tean tema stiili ja hoiakut. Tore teada.
Pahaks kisub lõhn siis, kui hakatakse rääkima JOKKist.
Kultuurses keskkonnas austatakse loomingut ja viidatakse alati allikatele, ka ainult mõtete kasutamise puhul. See pole autorluse teema, see on viisakus ja austus.
Elame ju väikeses kultuurikeskkonnas. Me ise loome seda ja ise oleme selles. Sestap on hea, kui see meile meeldib. On hea olla keskkonnas, kus on austus, lugupidamine ja viisakus. Loogem siis seda, mis meile meeldib. Ainult seadused ei saa meie elu kujundada.
P.S. Vabandan Manni ees, et tema loomingu taustal sellest juttu olen teinud. Konkreetne asi lihtsalt ajendas.

Arengut meile kõigile!!!! Ja nagu presidendiprouagi ütles- kõigest tuleb rääkida, mis muret teeb, siis saab elu edasi liikuda.
Ilusat koolivaheaega!

Internetimõjud...

Internetimõjutused on ilmselgelt see, mis mulle endalegi toimib. Märtsikuu (2007) "Eesti Naises " on see aga must-valgel näha. Arvasin esiti, et Mann on esitlenud uut tööd, kuid osutus hoopis originaali jäljendiks...
Nii nende mõjude ja mõjutustega on ja kuskil asub ka eetiline piir.

Mänguasjad- minu lemmikud

Peale mitut tööloleku nädalavahetust tuli selge vajadus olla rohkem perega ja teha midagi lahedat lastele. Siin ma siis ideid korjangi.
Minu ammune lemmik JOYBUCKET ja tänase päeva leid Marion Piffaretti, kelle leheküljelt leiab teistegi autorite töid.

Hargipitsi katsetused

Tänaseks saan näidata mõnesid katsetusi.

Rohelisel taustal on märgvilt, sinine on heie heidel vanutus ja lilleke on mohääriribast spiraal.

Valmis sain kaks mütsi. Valge barett ja hall kottmüts. Üsna kevadised mõlemad.

Erialased maiuspalad 2.

Sünnipäev tõi mulle kaks head käsitööraamatut.

Tikkimine on sisukas ja paks nagu päris teadus kohe. Lapitöö on ilus ja armas ning kutsub järgi tegema.

Erialased maiuspalad 1.

Eesti lapitöö kümneaasta ülevaateraamat ja rahvatraditsioonide kajastused meie kunstis olid saada Chaplini kunstikeskuses, kus on praegu avatud väga huvitav tekstiilinätus- Ene Parsi "Uuesti uus".
Viimatinimetatud trükis- Viljandi Kultuurikolledzi väljaantud "RAHVATRADITSIOONIDEST EESTI KUNSTIS" sai ka läbi loetud. Ja tahaks sealt tsiteerida Anu Rauda-
" Väikerahvad ja võluvalt eripärased rahvuskultuurid ei kao maailmakaardilt mitte niivõrd füüsilise hävitamise tagajärjel, kuivõrd kultuurilise assimileerumise ja sulandumise pärast.
Oma rahva kultuuri ja esivanemate elutarkuse tundmine aitab maailma säilitada mitmekülgselt värvika ja rikkana, aitab hoida rahvuslikku selgroogu sirge ja tugevana, annab võimaluse pakkuda oma väärikat panust maailma kultuurivaramusse. Sooviks, et eesti kunst ja käsitöö teeksid seda sõna otseses mõttes: esindaksid ja peegeldaksid üht osa meie kultuurist nii kodus kui ka laias maailmas."
Alati õhkub sellest tekstiilikunstnikust sügavat eestivaimu. Ja viimatiloetu näpistas vastutustunnet käsitöötegijana. Kogu meie põhjatust rahvakunstivaramust saab tõesti hästi palju põimida kõigisse tänase päeva käsitööteemadesse. Kui me seda ainult ise tahame.
P.S. Tulge ka vaatama toredat näitust Kunstnike Majas. Liina Viira ja Haide Rannakivi pakuvad seal huvitavat kokteili rahvuslikust kaasaja tekstiilist ja seda peegeldavast fotokunstist.