Internetimõjud...
Internetimõjutused on ilmselgelt see, mis mulle endalegi toimib. Märtsikuu (2007) "Eesti Naises " on see aga must-valgel näha. Arvasin esiti, et Mann on esitlenud uut tööd, kuid osutus hoopis originaali jäljendiks...
Nii nende mõjude ja mõjutustega on ja kuskil asub ka eetiline piir.
Nii nende mõjude ja mõjutustega on ja kuskil asub ka eetiline piir.
Sildid: mõlgutused
9 kommentaari:
mul ajakirja pole, millisest esemest jutt?
kui ongi keegi mu bloogist innustust saand, siis ma ei pane pahaks. olen neis küsimustes üsna leebe, sest isegi oma teadmised enamjaolt netist kogunud ning tore, kui keegi minugi loomingut inspireerivaks peab või sest miskit õpib. eetiline piir muidugi eksisteerib, kuid too paikneb jällegi indiviiditi erinevalt, et kas ja kui palju ja kus...
ehk arendan oma bloogis teemat edasi ;)
See ese oli üks kotike, mis väga Sinu (vist küünlakuu)kotti meenutas.
Tegelt mõtlesin hiljem edasi, et eks heade ja originaalsete tegijate asju kiputa ikka jäljendama ja see on ju omakorda ka tunnustus ja sellisel juhul olen ilmselt ka inimlikult kade ....
Ja muidugi- kuna ma ise ka internetis kaevul käija, pole sobiv kritiseerida. Pigem kodune eluvaatleja.
Noh, see piir on tõesti ahtake.
Ma pole ligilähedaltki selline korüfee nagu Mann, aga jäljendamistunnustust on mullegi pakutud. Pean tunnistama, et mina näe olen ikkagi pisut kade ka vahel, olenevalt situatsioonist.
Aga väga analoogse tööga raha küsida ja oma nime all autorlust esitleda... see on minu arvates siiski juba üle selle ahta piiri. Aga ma teoretiseerin - pole seda kotti ajakirjas veel ise näinud ka :)
Hei,
mina sellesinatse kotiküljega hakkama sain ja nüüd mõtlesin mitu päeva, et kas ja kuidas Su tähelepanekule vastata.
Vastasid tegelikult ise ära, internetis käin kaevul minagi, ja Mann on üks, kellele alt üles vaatan. Vaimustuse ja respektiga.
Eetilisest piirist (vähemalt enda meelest) alatult üle ei karanud, oma nime all autorlust ei esitanud, seega tuhka pähe ei raputa, valge kott oli illustratsiooniks, tegemisõpetust jagasin küll, aga pruuni koti oma (sellesama, mille oma parema äranägemise järgi valmis meisterdasin).
Mõtlesin selle asja üle sedavõrd pikalt, et ehk teen oma blogis ühe posti selle kohta.
Grethe,
blogib isetegijas Eowyni nime all
Tore, Eowyn, et Sinust kuulda sain. Toredad tööd Sul blogis näha.!
Mis vaimustust ja austust puudutab, siis seda saaks näiteks väljendada allikate äramainimisega. Muud midagi.
Tiina - ma tegin sellise tehnikaga kotisanga näiteks eelmise aasta veebruaris ja sellise kujuga koti eelmise aasta jaanuaris. Vanutasin ka veel kõige tipuks! :P
Freeformi autoriõigusest ei ole üldse võimalik rääkida - seda on täiesti võimatu ühtemoodi teha või autorlusele appelleerida!
Kuidas tuleks ära märkida algallikad kui tehnika pärineb 15 aastat tagasi koolitunnis õpetaja poolt õpetatud kinnissilmade ja 1x sammaste tegemisest, kotikuju on vähemalt tuhandel internetis oleval pildil samasugune ja freeform on igaühel omamoodi tehtud? Ma leian, et see on võimatu ülesanne ja samas ka ülimalt mõttetu.
Isetegijas on terve pikk teema kus rahvas räägib autoriõigusest - kui huvitab, mine ja uuri :)
No kes pole ajakirja näinud, vaadake lahkelt pilti Eowyn`i enda blogis ja näete, üllatus-üllatus, et vahe ongi ainult VÄRVILISTES LÕNGADES, minu arvates :)
Tahtsin vaid veel eelnevale lisada, et leian jutu täitsa põhjendatud olevat, sest kotid ju ON väga sarnased.
Eowyn isegi mitte ei salga, et ta võttis snitti Manni kotist :) teistesõnadega kopeeris kotti. Miks siis mitte lasta ajakirja veerul oma tööd näitama õige autori? Miks peab üritama kopeerida? Nagu ma kirjutasin ka Eowyni bloogi - teed endale, tee ja kopeeri palju tahad. Kui hakkad seda ajakirjas esitama oma nime all, siis on väga libe tee. Edu!
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht