Mida teha?
Seoses noorima lapse lasteaeda minekuga on mind häirima jäänud üks nähtus elus.
Lasteaias töötab oma ametisse sobimatu inimene, sest pole kedagi asemele võtta.?
Et mismõttes sobimatu?
Hiljutine situatsioon rühmatoa uksel, kus minuni kostus selline kasvataja monoloog:"Ah tema lõi sind? Tema ei löö mitte kunagi. Nii, löö nüüd vastu. Mitte nii nõrgalt, kõvemini ja kolm korda pead lööma, veel üks kord. Nii, hästi ja nüüd lähed karistuseks laua taha istuma." See oli siis lugu, kus poiss lõi tüdrukut ja tüdruk sunniti vastu lööma ja poiss sai topeltkaristuse vastulööduna ja lauataha saadetuna. Meie laps polnud kumbki ja ikkagi tundub see mulle võigas.
Või siis selline olukord, kus laps jooksis liiga lustlikult enne lõunaund pissile ja karistuseks pidi ta pissimisega uneaja lõpuni ootama.
Või siis see, kui kolmeaastane saab pahandada, sest paneb pekitüki taldriku ääre ALLA, mitte ÄÄRELE.
Või siis see lugu, kus pahandada saanud nutvale lapsele öeldakse- ära unda, pole udust ilma.
No ja nii edasi.
Aga mis mõttes siis see nähtus on? Aga selles mõttes, lasteaia juhtkond ei leia võimalust sellise inimese asendamiseks. Ja peab ka normaalseks seda, kui ajutise asendaja puudumisel lastakse rühmaga hakkama saada söögitädil või lasteaiaõpetajal suisa mitmeid päevi jutti. Inimene töötab mitu päeva 7-st 7-ni u. 20 lapsega? Milline on siis autasu sellise kangelasteo eest ja kas laste ohutus ka kellegile korda läheb?
Miks ma sellest kirjutan? Sest ma ei taha viriseja olla aga ma ei ole kindel, kas see olukord on muudetav.
Ja võiks siis arvata, et kas ma ise olen musterema või mis. Ei ole, üldse ei ole. Aga ema olen küll ja ka täiskasvanu. Mulle tundub, et ma pean sellises olukorras vaatlema asju oma laste heaolust lähtuvalt. Pean mõtlema, kuidas seda asja paremaks muuta.
Ja võib täiesti olla et ma eksin.
Lasteaias töötab oma ametisse sobimatu inimene, sest pole kedagi asemele võtta.?
Et mismõttes sobimatu?
Hiljutine situatsioon rühmatoa uksel, kus minuni kostus selline kasvataja monoloog:"Ah tema lõi sind? Tema ei löö mitte kunagi. Nii, löö nüüd vastu. Mitte nii nõrgalt, kõvemini ja kolm korda pead lööma, veel üks kord. Nii, hästi ja nüüd lähed karistuseks laua taha istuma." See oli siis lugu, kus poiss lõi tüdrukut ja tüdruk sunniti vastu lööma ja poiss sai topeltkaristuse vastulööduna ja lauataha saadetuna. Meie laps polnud kumbki ja ikkagi tundub see mulle võigas.
Või siis selline olukord, kus laps jooksis liiga lustlikult enne lõunaund pissile ja karistuseks pidi ta pissimisega uneaja lõpuni ootama.
Või siis see, kui kolmeaastane saab pahandada, sest paneb pekitüki taldriku ääre ALLA, mitte ÄÄRELE.
Või siis see lugu, kus pahandada saanud nutvale lapsele öeldakse- ära unda, pole udust ilma.
No ja nii edasi.
Aga mis mõttes siis see nähtus on? Aga selles mõttes, lasteaia juhtkond ei leia võimalust sellise inimese asendamiseks. Ja peab ka normaalseks seda, kui ajutise asendaja puudumisel lastakse rühmaga hakkama saada söögitädil või lasteaiaõpetajal suisa mitmeid päevi jutti. Inimene töötab mitu päeva 7-st 7-ni u. 20 lapsega? Milline on siis autasu sellise kangelasteo eest ja kas laste ohutus ka kellegile korda läheb?
Miks ma sellest kirjutan? Sest ma ei taha viriseja olla aga ma ei ole kindel, kas see olukord on muudetav.
Ja võiks siis arvata, et kas ma ise olen musterema või mis. Ei ole, üldse ei ole. Aga ema olen küll ja ka täiskasvanu. Mulle tundub, et ma pean sellises olukorras vaatlema asju oma laste heaolust lähtuvalt. Pean mõtlema, kuidas seda asja paremaks muuta.
Ja võib täiesti olla et ma eksin.
Sildid: mõlgutused
postitas Tiina kell
07:57
4 kommentaari
