Me kõik tuleme kuskilt e. elu Maal

Kui kummaline ja uus on mõelda, et elu füüsilises kehas võib mingist vaatenurgast olla vaid viiv olekute reas. Täiesti uus rakurs ja pea käib ringi neist mõtetest, saadud sellest raamatust( samas võib pea ringlus vabalt ka proosalisem olla).
Suvi on füüsiliselt ja igat muudpidi mõnus ja elu on nauditav.
Üritan puhkeolekust töise oleku poole triivima hakata.
Soome linnas kohtasin lahedaid asju. Täiega minu maitse. Pildile ei saanud. Kunstnikust on juttu siin.

Kõnelevad Kuldajastu Kotid

Midagi siiski on tehtud käegakatsutavat keset kaunist suve. Nimelt viis kotti Hansapäevadele. Läksin nii hoogu, et lihtsalt unustasin end sellesse tegevusse. Üle mitmekümne aasta olin ka peaaegu üksi viis päeva. Ja lugesin Nekrassovit ja mõtlesin Maailma üle. Ja no- läksin päris kuhugi ära....

Kasutasin vanu materjale, tegin aerosooli ja s*ablooniga, tekstiilipastadega ja masinal lasin vabatikandit( või kuidas nimetadagi seda surra-murrat). Mõtlesin, et teen kõik kuhjunud kotiplaanid teoks- tuhkagi, samapalju tuli juurde. Aga sellist vabaaega ei pruugi enam ju tulla nii pea.

Kõik algas ju tegelikult eelmise suve sünnipäevakingist sõbrannale.(lihtsalt valge ja heegeldus)

Kõik asjad panin pildipessa (Flickrisse).