Tiina Tekstiilikoda

Uued jutud

2009-06-17T16:04:00.002+03:00

Kolisin mina nüüd uuele leheküljele - tekstiilikoda.ee
Tekstiilikoja koduleht oli ennegi olemas, lihtsalt nüüd on päevik lehe avatoaks või koridoriks või misiganes.
Olen uue operaatori all ja see teeb mu elu lihtsamaks. Karl jällegi toimetas kõik ära.

SUUR TÄNU KARLILE!

Tulge külla, olete oodatud.
Siin kodus ma rohkem ei postita.

Lapsed saavad kangast kududa

2009-05-28T13:27:00.003+03:00

Kuninga tänava koolihoovil on tore päev 1.juunil.
Muu hulgas saab Loodusmaja kangastelgedel ka laps kätt proovida kangakudumises.

PÕHJA LIIVIMAA kutsub

2009-05-28T13:02:00.003+03:00

Häädemeestel toimuvad Põhja-Liivimaa päevad, kus teen taaskasutuse töötuba.

SUUR PUHASTUS

2009-05-26T10:58:00.005+03:00

On rõõm teatada, et selline üritus lõpuks ka Pärnus teoks saab.
Plaanin osaleda.

Kevad-kangakonverents-kirmas

2009-05-11T15:43:00.007+03:00

Kevad on mõnus.
Käisime mõnede kangakudujatega ( kursusel osalenuid oli 5) kevadises Värskas 5.- 6.mail 2009 Kangakonverentsil.
No ürituse nimi ise juba mõjub mulle teemat vääristavalt. Lisaks sain kõvasti naerda ja kevadöist õhku nautida.

Häid mõtteid tekitavat oli palju.
Viljandi Kultuuriakadeemiast Christi Kütt´i ettekanne pulmavaipadest tekitas meis soovi alustada samateemaline kursus edasijõudnutele. Pulmavaip on ju nagu tekstiili kaudu loo jutustamine. Ja igal perel on oma lugu, mida jutustada ja edasi pärandada.
Tekstiilidisainer -vaibakunstnik Tarmo Mäesalu andis detailse nägemuse vaibast. Palju tehnikaid ja tõdemusi.
Tekstiilikunstnik ja käsitööline (ise ta ütleb nii- v.t. http://www.kadipuu.eu/ ) Kadi Pajupuu rääkis enda leiutamise j.m. teekonnast. Hea meel, et tehniline pool üha täiustub.
Tekstiilidisainer Monika Järg näitas toredaid kangaproove, milleläbi jõudis ta oma autorisiduseni- pitsisidus. Tulemus on aukartustäratav sidusepiruett, aga kõik need vahepealsed sidused, millega ta lõpptulemuseni jõudis, olid kaunid ja tekitasid isu katsetada pitsisidust.
Töötubades tegi rõõmu, et setu naised on kodustanud hulga arhailisi talutelgi. Ei jää kangas kudumata, kui pole ilusat siledat telge. Vastupidi. Vaarisade käsitsi valmistatud telg annab hulga võimalusi. Kuna mul on endal ka au omada vanavanaisa kätega tehtud talutelge, siis tekitas sellise hulga talutelgede nägemine sooja tunde. See on ka meie oma taluantiik ja väärib säilitamist. Paljud soetavad endale maakodusid ja ei oska tihti ära arvata, mida leitud teljetükkidega teha või kas neist üldse asja on. Julgustan kõiki teadjate käest nõu küsima. Kui endal telgi pole vaja, võiks nad rahvakultuuri huvides kellelegi annetada või kinkida. Pärand jääb alles.

Ja kuna järgmise aasta Rahvakunsti- ja Käsitööliidu aastateema on puutöö, siis austagem ka talutelgi kui puutöö rahvapärandit.

Edasi. Kas teadsite, et setod tähistavad jüripäeva 2 nädalat hiljem? Mina ei.
Teise päeva hommik algaski jüripäeva jumalateenistusega Värska õigeusukirikus. Ilus korras kirik ja teenistusel nägin õige lähedalt kõrgeid jumalateenreid ning rituaalseid toiminguid. Mõjus.

Lõppes kõik KIRMASEGA, millelaadsel polnud enne osalenud. Tundub, et setos oskab iga laps lõõtspilli, kitarri v.m. muusikariista mängida. Nad istusid seal pundis maas ja musitseeriseid ning nautisid tähelepanu ja tasu magusa näol, mis neile anti. Samas käisid naised ringi korvidega, kus omavalmistatud leib, koogid, karask, sõir. Kogu aeg kostis seto laul ja pillimäng, kiik käis kõrges kaares. Minul oli igatahes alkovaba pohmell sellest kõigest. Mõnus, et nad on OMA säilitanud.
Ja mõnus oli olla nende keskel, laulda ja tantsida võimete piires.
P.S. Pildil on tükike tekist, mille autor on seto Kadri Vissel.

Tulge, tibukesed kevadet viltima

2009-03-20T18:57:00.002+02:00

Asjasse puutuvat juttu loe:

http://www.tekstiilikoda.ee/index.php?page=kursused

KENA KEVADE ALGUST!

Nõelvilti tuleb muudkui - kursus 11.02.2009

2009-02-26T11:03:00.006+02:00

Vaata lisa flicris

Lapsed vilditeol

2009-02-26T10:49:00.003+02:00

Polnud kunagi lastega viltimist proovinud.
Kastani lasteaia õpetaja soovis oma rühmaga katsetada enda õpingute raames.Tüdrukud said toredasti hakkama. Tegime sõbrapäeva südameid. Kraasidega segasime värve.

Hiljem tegin ka tütre rühmas lastega . Ilusad südamed tulid.

Rõõmus leid

2009-02-20T22:06:00.004+02:00

Viimasel ajal pole mahti olnud midagi blogida.
Tänane rõõmus leid lükkas mind seda jagama.
Reet Aus on uuendanud oma kodulehte ja nüüd leiab sealt ka palju inspireerivaid fotosid Flikcris : http://www.flickr.com/photos/reetausfashion/
Minu lemmik siin: http://farm4.static.flickr.com/3219/2980135176_ae85fb35a7.jpg?v=0
Olgu see mulle julgustuseks taaskasutusega jätkata.

Mis ma teen

2009-01-14T14:17:00.003+02:00

Soetasin mõni aeg tagasi nõelviltimise masina.
Nüüd tegelengi juba mitu aega selle avastamisega. Lisaks vabaõmblust ja -tikandit.
Mõned näited jõuludeks tehtud töödest.

NAERATA . OLED IMELINE

2008-11-13T15:54:00.003+02:00

Käesoleva nädala esmaspäeval sai teoks üks mõte, mis mulle anti, kui olin lapsegakodusema.

Ikka juhtub olema selliseid päevi, kui ilm on vissis ja kaua siis käiakse lapsega poes-kohvikus-külas.
Meile meeldis raamatukogus.
Pärnu Keskraamatukogu sai valmimaks ja suuremaks, samuti lasteosakond. Tekstiiliemadega tegimegi lasteosakonda padjapere, et oleks lastega hea mõnulemas käia.

Minust jäid maha ülalnähtavad.

Vabaõmblus

2008-10-14T20:34:00.003+02:00

Leidsin mõni aeg tagasi laheda kunstniku- Cathy Cullis. Ta teostab end vabaõmbluse abiga.
Paigaldasin ka ühele täisesti vanale veneaegsele masinale vabaõmblustalla ja tuli toredalt. Selleks peab saama ainult õmblusmasina hammastiku alla keerata.

Kunstniku blogi siin.

Palju põnevat

2008-10-02T10:51:00.003+02:00

Viimasel ajal külastan tihedalt blogi Spirit Cloth.

Nii ideede rohke tikkimismaailm. Samast leiab autori teisegi blogi What if

kus ta tutvustab pähetulnud ideede katsetusi.

Mis tehtud

2008-09-30T09:10:00.002+02:00

Olen katsetamas nõelvildimasina võimalusi. Ja kudunud vaipa.

Targad raamatud ja naise tarkus

2008-09-15T08:37:00.017+02:00

Eile alustasin huvitava psühholoogiaraamatuga
Täna last lasteaeda viies mõtlesin kuiväga tore oleks olla teadlane ja alustada iga hommikut kibelusega tegelda oma poolelioleva teadusprobleemiga, siis see avastada ja nautida tulemust koos teiste kaasautoritega.
Üritasin siis viieaastasele lapsele targalt nõu anda, et ta koolis kohe õigete asjadega tegelema hakkaks- no nendega, mis elu lõpuni köidavad. Tüdruk vaatas mind aruka näoga ja ütles- ära üldse mõtle kurbi mõtteid.
Ja tõsi ta on- mille muuga ma veel saaks tegelda. Kätega loodav on mind köitnud varasest east. Kodust kaugemaid ringe ei luba teha süda- lapsed ja kodu on väärtuste pingereas väga eespool.
Niisiis ongi, et üritan olla omaeda parima elukorralduse avastaja ja kuulata enda sisehäält, mis ongi mu leiutiste saatemeeskond.

Nüüd aga teen Mariannet ja räägin enda internetiavastustest selles valguses, et põnev on leida naiskunstnikke, kes laste ja kodu kõrvalt ikka enda alaga heal tasemel tegelevad. Kristy Campion on selline. Tema kunstnikuna: http://www.kirstycampiondesigns.com/ Ja samas leiab ka tema blogi.

P.S. Ma ei tea tegelikult blogides viitamise reegleid- kas peaks ka viidatavat informeerima, kui temast räägin? Ehk tegijamad juhendavad, kui vaja.
Veel P.S. Tore nukunäitus on samuti nähtaval- Mixed Nuts.

Sügis tuleb rõõmsalt

2008-08-27T11:25:00.005+03:00

Nii palju aega on sel suvel möödunud. Justkui oleks suvi tavalisest pikem.
Tegelikult on lihtsalt olnud palju sündmusi. Suur laps sai päris suureks ja läks iseseisvaks- õppima. See ongi kõige põhilisem, mis pani muud asjad liikuma.
Nüüd siis rõõmus sügis käes. Ja uus viltimise-kangakududmise aasta samuti vaja lahti lükata.

Teen jätkuvalt ettevalmistusi ja mõned killud on siin näha.
Nimelt olen muude õpetajate kõrval leidnud suurepärase masinvildi ja muu tekstiilikunsti kumiiri- Sara Lechner´i. Vaadake ja imetlege tema töid siin.

Minu katsetused tema õpetuste järgi ülal.

Mõnukudumine näituse ajal

2008-05-28T11:34:00.004+03:00

Juhtusid asjad nii, et valvasin koja näitust nädalakese.

Samas sikutasime pojaga kõige tillemad teljed tükkis 2.korrusele ja sai kootud mitu head suvist mõnukoti toorikut. Mõeldes merele, rohelusele ja pruunile ihule.

Näitusest ja kojast

2008-05-23T10:20:00.004+03:00

Ja tõesti-tõesti - kevad on tulnud ja kõik on ümberringi nii kaunis!
Kõik lubatud kursused on üldjoontes lubatud kujul toimunud.
Näitus on samuti vaadata (24.05 viimane päev). Avamise pildid siin.

Juuresoleval pildil tükike näituse plakatist ( Marietta töö).

Mul on hea meel kõigi toredate naiste ja tädide üle, kes kursustel osalenud on. Kangakudujaid lõpetas sel kevadel teine rühm. Oskajad kudusid omad pleedid. Viltimises oli täheldada, et 4-5 naist osalesid pea igas töötoas ja iga kord jäi keegi viltidasoovija põhinimekirja joone alla. Püüame töötoad kättesaadavamateks teha.

Tore, et on innustunuid. Hea, et saab tegeleda ennast köitva teemaga ja loodetavasti jätkuvalt. Nii lihtne see ongi.

Sügisest saab midagi teisiti olema, aga mis just täpselt, selle sõelub suvi välja.

Puna-roosa vaip

2008-03-20T11:47:00.003+02:00

Jälle üks traditsioonilises siduses vaip- toimne labasega.
Värvid minult, kudus Galina.

Kevad- LILLA.

2008-03-20T11:08:00.003+02:00

Juba ammu tahtsid tulla ühed lillad kõrvakad.

Nüüd sai nad tehtud.

Ei pea ju täitsa ühtemoodi olema.

Raamatud

2008-03-11T09:39:00.007+02:00

Naistepäevaeelsel reedel ostsin pahaaimamatult raamatu-
Maria von Rosen, Ingmar Bergman KOLM PÄEVIKUT
Kuna Bergman on noorusest lemmik olnud jne. Kohe alguses sain aru, et olen enda jaoks liiga raske raamatu valinud, kuid ikka lugesin edasi. Küll pidevalt endalt küsides- milleks.
Raske on lugeda piinadest ja valust. Samas sunnib see analüüsima ja oma loetud esoteerikateadmisi kasutama. Aga kas on vaja? teiste elu ja asju analüüsida ? Seda enam, kui ise ei ole just hirmuvaba ja mõtete puhastamine ka väga hästi veel välja ei tule.
Hiljem: Tegelikult oli kurva kõrval huvitav näha ka suurkuju iseendaks olemist, lapseks-täiskasvanuks olemist ja üht eluõhtu (armastus)suhte elu.

Veeleelmisel nädalavahetusel käisime Tartus, kus tütrega veetsime toreda Mänguasjamuuseumi pärastlõuna. Üsna kurb oli tõdeda, et kõige rohkem köitis tüdrukut siresäärse nuku väljapanek ja palju vähem kõik muu. No rikutud ära lapse maitse. Või siiski mitte? Püüan mõelda, et eks temagi tahab kogeda kõike, mis tema ajal pakutakse. Nunnutab ta ju ka oma pehmekaid ja kaltsutegelasi.
Reisimeeneks ostsime lasteraamatu-
"Tristan ja Isolde", illustratsioonid Alessandra Cimatoribus.
Imelised joonistused ja loodetavasti lapse värvitaju kujundaja.
Nüüd kulub veel hea mitu aega selle raamatu seltsis (kuni see mul peas on). Aga ei kurda ka, sest ilus on vaadata.

Lai lumi ja aluspüksid

2008-03-06T08:36:00.002+02:00

Tänane hommik on eriline. Sajab laia lund ja on paar külmakraadigi.
Noorem poeg otsustas, et tuleb jalga panna lõhkise põlvega teksad. Meie arvasime, et see ei lähe mitte. Siis võttis poeg nõuks kooli minna ILMA pikkade püksteta. Nii ta siis seisiski esikus: müts-jope-tossud ja paljad sääred.
Nuta või naera. No vihastasin jälle. Nüüd on süümekad tüli pärast. Ise ju ei oska suhelda, ammugi siis laps.
Aga lund sajab ja sajab- sellist kevadelörtsist.
Varsti tuleb ikkagi kevad.

Kaltsunukk Liisa

2008-03-01T19:16:00.004+02:00

Te kõik tahate kindlasti teada, et 21.02.2008 Ekspressi Beebi-Ekstras oli selline lugu:

Kaltsunukk
Autor: Tiina Sutt (Pärnu Tekstiilikoda)

Foto: Karl Sutt
Mängu-uurijad leiavad, et kaltsunukk on selline lelu, mida laps vaatleb kui inimlast. Sestap on oluline, millise ilme me talle loome.Oluline on värvide ja materjalide valik – eelistatakse naturaalseid ja pehmeid tekstiile, kusjuures nad ei pea olema uued. Lisaks ökomõtlemisele on siin plussiks väiksem allergiarisk.Tähtis on ka riietamisele- kallistamisele vastupidav teostus. Vähemalt jäsemete ja pea kinnitusõmblused võiks olla dubleeritud.

Vaja läheb:

• Heledatoonilist tihedat puuvillast või linasesegust riiet (pea, käed, keha), mustrilist puuvillasegust (sukkpükstes jalad).

• Õhemat trikotaaži: pikkadeks juusteks 5 tükki suurusega u 10x35 cm, tukaks 1 tk 7x7 cm. Sellisest materjalist on valmistatud näiteks T-särgid. Pildilolevate juuste saamiseks peaks valitav materjal poolesentimeetriste ribadena peenikesteks rullideks tõmbuma.

• Näo tikkimiseks puu- või peenvillaseid tikkimislõngu.

• Täiteks kraasvilla (ka müügilolev valge villaloor sobib). Juustega ja riieteta nukk kaalub u 120 gr.

• Kaela tugevdamiseks heledast riidest tihedalt kokku rullitud ja kinni õmmeldud riiderull pikkusega u 8 cm ja läbimõõt u 3 cm.

• Kleidile trikotaaži vm sobivat riiet ja kaelaavasse paela või diagonaalset riideriba.

Tee nii: kinnita lõiked riidele, jälgides lõime suunda ja lisades õ.v. (õmblusvaru) 0,5 cm. Lõika heledast riidest välja 2 kehatükki, 2x2 käetükki, 2 pea näopoolt ja 2 kuklapoolt. Kirjust riidest 2x2 jalatükki. Jäta detailidel paremad pooled vastamisi ja õmble masinal või käsitsi (tihedalt) läbi nii, et kätel-jalgadel jääb lahti ülaserv, kehal peaava, pea tükkidel õmble läbi vaid kukla- ja ninajoon. Kinnita edasi-tagasi õmbluste algused ja lõpud, et hiljem täitmise juures töö ei rebeneks.Enne detailide ümberpööramist sälguta-täkesta ettevaatlikult õ.v. kurvilised kohad ja triigi sõrmega õ.v. lahku.Täida tihedalt (kuid mitte liiga puiselt) käed-jalad ja õmble ülaservast kinni, pöörates õ.v. sisse. Jäta ootele.Õmble vertikaalselt pea kuklapoolele võrdsetele kaugustele 5 juuksematerjalist tükki mööda nende lühemat keskjoont. (Näiteks nii: esimene kuklatüki keskjoonele, teine ja kolmas kõrvajoonte lähedusse ning neljas esimese-teise ja viies esimese-kolmanda vahele.)Pane nüüd näo- ja kuklatüki paremad pooled vastamisi, paigutades pooleksmurtud tukatüki õ.v. keskkohta detailide vahele. Õmble detailid mööda kõrvajoont läbi, triigi sõrmega õ.v. lahku.Pööra parem pool välja ja lõika kogu juuksematerjal ettevaatlikult 0,5 cm laiusteks ribadeks, jättes peapoolsest otsast u 0,5 cm kinni. Venita pisut juuksenarmaid, siis tõmbuvad nad kenasti rulli. Täida pea tugevalt.Märgi nägu teritatud kriiditüki, valge kriidipliiatsi või (parim) isekustuva tekstiilipliiatsiga. Tiki nägu käepäraste pistetega. Soovitus: joonista paberile palju näovariante ja vali riidelemärkimiseks neist sobivaim, et mitte tehtud õmblustööd rikkuda.Valmistikitud pea kaelaavasse aseta pooles pikkuses tugevdav riiderull, lisa vajadusel täitematerjali ümber rulli ja õmble kaelajoon rulli keskkohta kinni.Aseta pea kehale, pistes tugevdusrulli kaelaavasse, lisa vajadusel täitematerjali ümber rulli ja õmble kehapoolne kaelajoon rulli keskkohta kinni. Jälgi, et kehapoolne kaelaõmblus kataks peapoolse.Õmble käed ja jalad keha külge lõikel näidatud kohtadesse, kätel jäävad pöidlad üles ja jalad keha esiküljele, varbad ettepoole.Kleidil lisa lõigetele õ.v. külgedele 0,5 cm ning üla- ja alaäärele 2 cm. Väljalõigatud kleiditükkidel ühenda ja ääresta küljejooned, seejärel käeaugukaared, alläär ning kaelajoone paelakanalid. Aja pael kaelusesse.

Nüüd saab nukku riietama ja kallistama hakata.

EE internetiversioonis saab ka lõikeid printida.

Vastne värss

2008-02-13T16:54:00.003+02:00

Nelja aastane Ellinor ütles eile- emme, mul tuli luuletus.
Ja oligi- selline:

kui silmad kinni paned
siis tuleb und
kui õue lähed
siis tuleb lund

Nii lihtne see ongi.

UUed tuuled, viltimine ikka jääb

2008-02-01T09:42:00.000+02:00

No lapsed kõik jälle oma tegudel ja aeg enda asju ajada.
Oskajate kangakursusega tegime juba algust. Nüüd ootame algajatesse puuduvat liiget, et ka järgmisel nädalal alustada.
Viltijad naised on endiselt hoos, tuleks lisarühmi juurde teha. Tore on, et huvi jätkub ja tegelt on viltimine tõesti veel avastamata maa ning palju loomingulisi rännakuid pakkuv.
Nüüd sean oma mõttekeskenduse veel taaskasutuse kursuste kokkuseadmisele, siis hakkab teemadering täis saama.
Ja muidugi veel pärliehete tegemine ka.
Kui kevadeks ellu jään ja elurõõmu säilitan, siis olen jälle mitu uut ust avanud.
Suvi tuleb ikkagi nelja kuu pärast. See on üsna kindel.

Künkast ülesse

2008-01-15T12:38:00.000+02:00

Kõik on ootel.
Aasta on alanud ja plaane on palju aga paraku on tüdruk juba teist nädalat köhatuuris ja ka järgmisel nädalal vist lasteaeda ei saa veel viia. Enne tüdrukut oli nooremal pojal neljanädalane köha, mis lõppes siiski ABga, sest peale vaheaga on ju vaja kooli minna ja 12-aastane ei taha enam naljalt puududa- ei taha maha jääda. Niigi tunnistati ühe kolmega klaasi edurea serva.!
Niisiis õpin kannatlikkust jalavannide ja kummeliaurude ja nukumängude vahel ning tunnen mõttes solidaarsust kõigi naistega, kes püüavad pajuvitsana põimuda kõigi oma kohustuste vahele ja olla samas õnnelik- miskit hullu ju pole.
Peas on siiski pundar mõtteid, mis ei taha kuidagi ilusti ritta hargneda.
Ootame veel. Varsti saab teljed kõlksuma ja vildi vanuma.

INGLID- mitte ainult jõuluks

2007-12-04T17:11:00.000+02:00

Eelmisel aastal tegime tekstiilikoja esimesel kursusel ingleid. Nad jäid mulle südamesse ja ripuvad meie kodus aastaringi. Nad on ju tegelikult ka alati meiega.

NÄITUS- jõulukingitus kõigile.

2007-12-04T15:37:00.001+02:00

Esmaspäeva hommikul kell umbes kuus (kaubanduskeskus ju) said üles viimased taaskasutuskursuste eksponaadid Port Artur 1-s. Jääb lahti kuni 16.dets.- ni.

Palju ilusaid asju jäi välja- ei söandanud käegakatsutavasse kõrgusse panna- järelvalvet otseselt pole. Kõrgemale (kui 3 m) enam ronida ei julgenud. Niigi kukkusin korra alla ka.

Näitusel väljapandud piltide autor HAIDE RANNAKIVI

Tööde juhendajad MALLE RAUDOJA, KRISTI TUHKRU-TAMM JA TIINA SUTT

Kaisulooma-ripplelu lugu

2007-12-01T18:19:00.000+02:00

Ekspressi Beebilisas 29.11.2007 avaldus minu esimene n.n. asi ajakirjanduses.

Ripplelu oli õelapsele juba ennem valmis, loomad tegin just selle loo tarvis. Aga mõnus oli teha, sest mõttes olid nad juba ammu. Pealegi, mänguasjad meeldivad mulle väga.

Varjuküljele jääb see, et Haide Rannakivi tehtud fotod pole avaldises nii ilusad, kui Haidel. Ja ka see ei meeldi, et lõiked on poole vähemad. Mulle endale üldse ei meeldi lõikeid suurendada.

Aga- alati on igatmoodi.

Pärliaabits

2007-11-14T22:09:00.000+02:00

Pärnu tublid pärlipunujad ema-tütar Irina ja Ellen Mjakonkihh on üllitanud toreda omamaise Pärliaabitsa.

Minu arust lihtne ja arusaadav, palju skeeme.

Palju õnne neile!

Ta tuli...

2007-11-03T14:14:00.000+02:00

LUMI- sajab, on VALGE.

Varsti on jõulud. Sest on hingedeaeg. Ja me sõime eile verivorsti jm.

Laps tantsib meeletult ABBA tänk ju fo te mjuusik järgi ja tahaks hüüda- tänan sind lume eest.

Ilusat valgust meile kõigile.

2007-11-01T09:28:00.000+02:00

Esmaspäeva õhtul, varsti peale Heimtalist tulekut startisime Ellinoriga pealinna suunas. Ööbisime Tln.a õe pool. Ellinor polnudki oma tädi juures ammu olnud. Tädi veedab aega üksi kodus, kuna õpib vandeadvokaadi eksamiks. Jube tubli ja mingu tal hästi.
Teisipäeval jalutasime mõnus-mõnusalt üle Toompea nukuteatrisse. Minul nostalgilised meenutused ülikooliaegadest meeltes, laps rõõmustamas, kui palju mänguasjapoode vanalinnas leidub. Selgitasin siis, et need on hoopis suveniiripoed- võõramaalastele. See oli talle täitsa arusaamatu. Nii palju poode võõrastele ja kõik ühesugused.
Nukuteatris saime kohvikutada. Etendusel aga läks nii nagu eelmisel teatrikülastuselgi- hirm tuli ja nutt ka. (lapsel muidugi)Eks see oli natuke naljakas ka, kuidas neljaaastane tüdruk, kes on kuueaastase kasvu, nutab, pea ema süles ja paari-kolme aastased vaatavad mõistmatult- mis tal ometi viga on? Läksime välja ja varsti saime ka edasi vaadata. Aga ikka oli tunda, et lapse süda tagus meeletult.
Nüüd mõtisklen selle üle, et laps tajub seda teatraalsust ilmselt ebatavalisusena ja see hirmutab teda. Ta ei suuda seda endale seletada ja minu juttu ta hirmu tõttu ei kuule. Nagu ta kardab ka telekast teatud pilte ja hääli.
Peale teatrit tegime veel pikad tiirud vanalinnas, käisime Lastemaailmas ja Reet Ausi poes-igale oma. Apollos lõppes pikk jalutuskäik väikese raamatu ja einega, et kojusõitu alustada.
Öösel saabub meespere Londonist. Ja siis saab elu jälle tavapärase rütmi.
Aga vaheldust on olnud ja see on ju tore!

Päev Heimtali muuseumis

2007-10-31T09:26:00.000+02:00

Esmaspäeval 29.10 sai teoks paljudele kauaoodatud töötoapäev Heimtalis.

Tegu oli jälle Keskkonnateenistuse ja Tekstiilikoja ühistööga uuskasutuse asjas.

Oli mõnus ja armas päev. Algas väikese muuseumitutvustusega, seejärel jagunesime väikeloomade kudumise ja etnoremondi töötubadesse. Kesetpäeva oli lõuna kohalikult toitlustajalt (toodi lausa kohapeale). Hästi maitsev lihne eesti toit- smooritud liha väikeste porganditega, kõrvale kartul ja värskekapsa salat. Magustoiduks kohupiimakook. Kõike jagus kuhjaga ja maitses südamegatehtud roana.

Ise olin põhiliselt Anu Raua etnoremondi rühmas. Hariv ja huvitav oli kuulata tekstiiliguru juttu. Temaga suhelda tundus juba sündmusena. Kõik see olu ja õhustik seal muuseumis- kuhjaga rahvuslikke tekstiile ja etnograafiliste esemete koopiaid ning kirjeldusi mustrite ja joonistega. Ega kõike ei haara. Lihtsalt hingad seda sisse ja tunnetad. Kunagi hiljem ehk tuleb pinnale.

Teostada suutsin ühe sokkhobuse. Minu kadunud vanatädi ülikorralikult kootud sokk, mida jalgapannes alati hellusega hoidsin. Ikkagi tulid augud ja nõelutuna ma neid enam kanda ei tihanud. Nüüd siis ümbersünd. Anu Raud soovitas talle küll ajupatšoki panna ja kepphobuseks teha, kuid praegu jäi nii.

Näha saime veel Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala silmkoelisi tikitud esemeid, mis olid näitusel väikeses majas (oli vist endine lindla).

Kaasa ostsin naturaalset halli ja pruuni lõnga. Ülinostalgiline tunne. Minu vanaema ja täta käest saadud lambavillastest lõngadest algas kudumisarmastus, mis kestab tänaseni.

Uuskasutus kangastelgedel

2007-10-25T07:04:00.000+02:00

Esimene uuskasutuskursus kojas saab täna punkti. Projekt muidugi jätkub- laupäeval alustame tikkimisega.

Lugeda meist saab: http://www.envir.ee/792370

Tallinnas jälle kirbuturg

2007-10-24T07:43:00.000+02:00

Uuskasutuskeskus teatab jälle kirbuturust. Vaata siit.
Olen mõelnud, kui vanatädid räägivad, kui palju neil seda ja teist lõnga ning kangajuppe omast ajast jäänud on, et oleks vahva ka Pärnus tekitada kirbuturg (või garaažimüük-nagu mõnelpool välismaal), kus saaks nostalgiamustrilisi kangaid j.m. käsitöökaupa soetada. Sest käsitööinimene varus ju ennevanasti ikka hulgi- kõik oli odavam. Nüüdsel ajal mõtled hoolega, kui midagi ostad. Ometi pole paljusid kangaid ja mustreid praegu poest võtta.
Siiski- kõigega ei jõua tegelda, mis tore tundub.
Ehk keegi teine teeb.

Kuidas triibupluusid tüdrukusärkideks said

2007-10-22T15:00:00.000+02:00

Hiljuti olin rõivapoes jälle kimbatuses. Tütrel oli niiiiiväga ühte printsessipluusi vaja. Ei aidanud siin minu realistlik vaatenurk- see ju triibuline (triibulised meil kõik seisavad sahtlis, sest nad EI SOBI). Ja mis siis määras- särgil oli lihtsalt tüdruk-printsess.

Olgu, mõtlesin, tulgu siis see pluus meile ja kasu oleks see, et kõik teised triibupluusid saavad ka sahtlist välja. Ja nad saidki, sest me tegime haigusepäevadel neile kõigile printsessikaunistused ja nüüd nad SOBIVAD.

Viimatine vaip

2007-10-22T14:54:00.000+02:00

Kursuslaste lõimelõppudest saan ise ka mõne kangatüki kootud. Seekord selline soojatooniline-rõõmsakene. Väga mõnus oli selliseid värve kududa.

Narmad alles sõlmimata.

Midagi ikka teen ise ka

2007-10-22T14:37:00.000+02:00

Kuidagi on minu tekstiilielu läinud sinna teed, et isetegemine on suur unistus ja oi-kui-paljud asjad valmivad peakeses (kujutlustes).

Siiski-siiski- midagi olen teinud ja justkui ennast veenda püüdes panen need ka pildile.

Villane beebiseelik õetütrele on juhendiga Modast, lilled lisasin.

Rohelise-valgetriibu vest õepojale on isemõeldud.

Kassi ja koera vest tütre seljas pole küll uus, kuid mulle ta väga meeldib- pikk pitsikiri piha osas ja parempidine passeosa tikkimiseks.

Triibulise mütsi tegin hilissuvel, et sinna peale tikkida ja kulda lisada. Sest kuld on ju moes, väikesed tüdrukudki teavad seda.

Mida teha?

2007-09-21T07:57:00.000+02:00

Seoses noorima lapse lasteaeda minekuga on mind häirima jäänud üks nähtus elus.
Lasteaias töötab oma ametisse sobimatu inimene, sest pole kedagi asemele võtta.?
Et mismõttes sobimatu?
Hiljutine situatsioon rühmatoa uksel, kus minuni kostus selline kasvataja monoloog:"Ah tema lõi sind? Tema ei löö mitte kunagi. Nii, löö nüüd vastu. Mitte nii nõrgalt, kõvemini ja kolm korda pead lööma, veel üks kord. Nii, hästi ja nüüd lähed karistuseks laua taha istuma." See oli siis lugu, kus poiss lõi tüdrukut ja tüdruk sunniti vastu lööma ja poiss sai topeltkaristuse vastulööduna ja lauataha saadetuna. Meie laps polnud kumbki ja ikkagi tundub see mulle võigas.
Või siis selline olukord, kus laps jooksis liiga lustlikult enne lõunaund pissile ja karistuseks pidi ta pissimisega uneaja lõpuni ootama.
Või siis see, kui kolmeaastane saab pahandada, sest paneb pekitüki taldriku ääre ALLA, mitte ÄÄRELE.
Või siis see lugu, kus pahandada saanud nutvale lapsele öeldakse- ära unda, pole udust ilma.
No ja nii edasi.
Aga mis mõttes siis see nähtus on? Aga selles mõttes, lasteaia juhtkond ei leia võimalust sellise inimese asendamiseks. Ja peab ka normaalseks seda, kui ajutise asendaja puudumisel lastakse rühmaga hakkama saada söögitädil või lasteaiaõpetajal suisa mitmeid päevi jutti. Inimene töötab mitu päeva 7-st 7-ni u. 20 lapsega? Milline on siis autasu sellise kangelasteo eest ja kas laste ohutus ka kellegile korda läheb?
Miks ma sellest kirjutan? Sest ma ei taha viriseja olla aga ma ei ole kindel, kas see olukord on muudetav.
Ja võiks siis arvata, et kas ma ise olen musterema või mis. Ei ole, üldse ei ole. Aga ema olen küll ja ka täiskasvanu. Mulle tundub, et ma pean sellises olukorras vaatlema asju oma laste heaolust lähtuvalt. Pean mõtlema, kuidas seda asja paremaks muuta.
Ja võib täiesti olla et ma eksin.

Uus hooaeg

2007-09-06T15:45:00.000+03:00

Jälle on alanud uus ring.
Meie perest läks koolirüppe sel aastal kaks noormeest-5.-ndasse ja 12.-ndasse. Väike prinsess hakkas lasteaias käima. Kõik läheb oma ratta.
Kojas lõppes remont (kodus siiski veel mitte). Asume nüüd Kunstnike Maja esimesel korrusel. On tõesti rohkem ruumi ja valgust. Aknast ilus aiavaade. Kaunis ja puhas olemine.
Ja töötoad saavad ka peagi alguse. Esimesena teeme uuskasutust telgedel- 15.septembril. Kuu viimasel laupäeval aga alustame viltimisega- aplikatsioonvilt.
Saamegi siis jälle kokku?!!!

Me kõik tuleme kuskilt e. elu Maal

2007-07-22T13:13:00.000+03:00

Kui kummaline ja uus on mõelda, et elu füüsilises kehas võib mingist vaatenurgast olla vaid viiv olekute reas. Täiesti uus rakurs ja pea käib ringi neist mõtetest, saadud sellest raamatust( samas võib pea ringlus vabalt ka proosalisem olla).
Suvi on füüsiliselt ja igat muudpidi mõnus ja elu on nauditav.
Üritan puhkeolekust töise oleku poole triivima hakata.
Soome linnas kohtasin lahedaid asju. Täiega minu maitse. Pildile ei saanud. Kunstnikust on juttu siin.

Kõnelevad Kuldajastu Kotid

2007-07-13T11:18:00.000+03:00

Midagi siiski on tehtud käegakatsutavat keset kaunist suve. Nimelt viis kotti Hansapäevadele. Läksin nii hoogu, et lihtsalt unustasin end sellesse tegevusse. Üle mitmekümne aasta olin ka peaaegu üksi viis päeva. Ja lugesin Nekrassovit ja mõtlesin Maailma üle. Ja no- läksin päris kuhugi ära....

Kasutasin vanu materjale, tegin aerosooli ja s*ablooniga, tekstiilipastadega ja masinal lasin vabatikandit( või kuidas nimetadagi seda surra-murrat). Mõtlesin, et teen kõik kuhjunud kotiplaanid teoks- tuhkagi, samapalju tuli juurde. Aga sellist vabaaega ei pruugi enam ju tulla nii pea.

Kõik algas ju tegelikult eelmise suve sünnipäevakingist sõbrannale.(lihtsalt valge ja heegeldus)

Kõik asjad panin pildipessa (Flickrisse).

Mis meil siin siis on...

2007-06-22T16:05:00.001+03:00

Koda läks puhkusele, näitus sai läbi. Suur hulk ilusaid töid juba omanikekoju tagasi rännanud.
Naised-tädid on ikka hästi toredad ja tööde kaudu lööb inimese oma nägu hoopis uue nurga alt nähtavale.
Mind ennast on see pisuke tegutsemishooaeg palju innustanud ja igasugu plaane-mõtteid ja kavandeid on pea täis.
Samas oli just paras aeg puhkuseks. Või siis täpsemalt teistlaadi eluks- suvekodus. Saab olla niisama ja teha teistsuguseid tegevusi. Lõikan kuhjakutti kaltsu, peesitan päikese käes ja pealelõunal on vahel lubatud väike veinitilk. Pildile nagu polegi midagi panna. Aga tunne on hea.
Ilusat suvist olemist kõigile.
P.S. Maal on meil ka internetivõõrutus, nii et vaikus siinmail venib vahel pikemaks.

Laps räägib klassikute keeles

2007-05-31T08:08:00.000+03:00

Täna hommikul ütles Ellinor (4a.), kui hammustas emalt nurutud tomati-näkileiba basiilikuga: "Nii hea nagu oleks lapse sünnitanud". ????
No muidugi- nii ütles ju Julia Giovanni kohta, kui too raadio leiutas- nii õnnelik nagu oleks lapse sünnitanud. ("Lottest")

Kannusoojendaja (õekesele- eks näis, kumbale)

2007-05-27T14:22:00.000+03:00

Tegin talvel heidest tooriku, millele traageldasin heidest heegeldatud hargipitsi motiivi ja vanutasin masinas. Tahtsin lihtsalt katsetada, noh.

Nüüd tuli aeg asi asjaks teha ja sain jälle katsetada- nõelvilti vanutatud esemel. Natuke oli pind muidugi ebaühtlaselt auguline. Voodriks jälle vanutusekatsetus- õe peenvillane koidesöödud kampsun (augud ikka nõelusin kinni). Haaramisetups on villapall, mille praktilistel kaalutlustel üle tikkisin.

Tulemuseks on hästi soe kannusoojendaja, millel rohkelt ristimärke.

Köögivaip

2007-05-25T18:23:00.000+03:00

Kodu sai uue köögivaiba. Kavandit polnud, lihtsalt järjestasin teraapiliselt sinist. Hästi lõõgastav tegevus.

Tikkimaaaa

2007-05-23T15:57:00.000+03:00

Tikkimine on nii kibeluses sees, et tahaks juba suveks miskit tegema hakata. Internetiotsingutel märkasin, et ühes lemmikpoes on lausa tikandisesemetele eraldi osakond.

Ja üks ülilihtne näide ka Anthropologiest.

Jänes sai riided ja ekraan uue tausta

2007-05-22T12:48:00.000+03:00

Taas on see aeg, kui õunapuud õide puhkevad. Nii tundeline ja õrn on vaadata pungas ja äsjapuhkenud õunapuuõisi.

See pilt annab aastaläbi energiat ja seepärast panen selle ikkajälle ekraanitaustaks.

No ja Alberta sai ka pitsiga seeliku selga. Me oleme rahul.

Viimane vildipäev

2007-05-20T23:07:00.000+03:00

Täna oli kojas viimane viltimine ja peagi on viimane tund kangakudumise kursusel. Neist mõlemast teemast kokku tuleb ka näitus.
Vilditööd tulid tüdrukutel-naistel imelised. Aga oli ka head materjali kasutada- puhas meriinovill. Siinkohal tänud Susale. Ilmselt tuleb talle poodi varsti rohkelt külalisi, kes meriinot otsivad.
Imeline oli vaadata neid põnevaid siiruviirusid, mis villavorstidest välja võluti.
Aga no eks inimesed näitusel ise vaatavad.

Vildihooaeg hakkab läbi saama

2007-05-07T09:32:00.000+03:00

Mai kuus on meil kojas veel viimane vildikursus- ehete viltimine. Enne püüan ära lõpetada oma poolikud tööd. Kott on ainukesena valmis.
Jänes on ka ise valmis aga riided puuduvad. Jänese nimi on Alberta ( et oleks Lotte Alberti sarnane, aga tüdruk) ja jänes juba karvaseks mängitud, vajab pügamist.
Pilt saab kohe valmis (kavandiks on Tähekese kaaneillustratsioon Catherine Zarip`ilt).
Mask on kõige poolikum. Ei tea, kas panna üldse juukseid või jättagi selline lastehirm.
Aga samal ajal tahaks muidugi ehteid ja suvekotte teha......

Kutsuge noored msn-i

2007-04-27T20:48:00.000+03:00

Kui lootusetu on 18 a. noort täna kodus motiveerida olema, seda sain tunda täna. Ja ikkagi- oleme väga arvutiseeritud riik. Õhutagem noori pigem internetis mõtteid vahetama, kui tänaval vä(õ)itlema. Et nad viga ei saaks, et nad väärikuse säilitaks, et politsei saaks lihtsamalt korda hoida. Ometikord on msn- is olek vanematele meeltmööda.

Päevad mööduvad...

2007-04-24T08:19:00.000+02:00

Päike tõuseb ja loojub aga mul pole miskit uut valmis asja näidata. Kuid ega see koht siin ainult käsitööd pea peegeldama.
Tore asi on see, et üks omanäoline näitus sai ära nähtud. Linnagaleriis naisautorite ühisnäitus "olen sulle ema". Tekitas eriliselt sooja ja armsa tunde. Emadus on naise elus ikka väga suur määraja. See annab nii palju tundeid ja samas võib suur kohustuste koorem su ka hoopis tundetuks teha. Mõistmist- elu ja inimeste(iseenda) mõistmist ergutab ta igal juhul.
Kui ma siin päevast päeva üksi oma tööringi siblin, siis igatsen vahel väga seltskonna ja suhtluse ja kuulumise järele. Et oleks oma kamp või nii. Sõbrannad ju on, aga kaugel. Kui aga näitusel käisin ja siin teiste virtuaalpäevikuid loen, siis tajun, kui sarnased me kõik oleme. Kõik me naistena vajame tähelepanu, emadena tunnet, et teeme asju õigesti ja et me lapsed oleks õnnelikud. Inimlikult aga ei taha me keegi eksida.
Ja samas on elu ju õppimiseks ja vead on siis täiesti lubatud. Ainult et mõni viga võib teistele haiget teha ja seks puhuks on leiutatud vabandamine. Viimasel ajal olen hakanud seda juba omandama. Vabandan jõudu mööda ka oma laste ees, kui tunnen, et olen üle piiri läinud. Enamasti tuleb kohe nendepoolne andestus. Lapsed on uskumatult lahedad.
Päris palju olen ummikseisus olnud- midamoodi ma peaksin mõtlema või tegema kui kohe üldse ei oska-ei suuda lapsega toime tulla, kui tahaks ainult karjuda ja tõrjuda. Olen arvanud end maailma kõige halvemaks emaks( nagu "Vesta-Linne ja hirmus ema" ). Ja kui turgutav on siis lugeda julge Kajaka eneseanalüüsi- ka teistel on nii...
Elu on siiski lõpmata mõnus, oskaks ainult piisavalt nautida.

Teiste tarkused

2007-03-29T20:57:00.000+02:00

Huvitav oli lugeda Christiane Kane mõtteid aastase blogipidamise järel. Kohe läks mõte meie oma blogielule. Enda päevik ju alles titt aga tuli ka mõni asi tuttav ette.

Kevad- esimene pääsuke

2007-03-22T15:50:00.000+02:00

Sain ta valmis. Käis juba Lime Lounge`s ka. Talle meeldis seal, oli nagu kodus...

Tegelt tuli tõesti selline laimine ja vasekarva läiklõngaga lõpuks rõhutatud.

Kuna tõesti esimene ja ilma õmblusteta, siis ei osanud üldse mustripaigutust ülaservas ette mõelda.

Peale viltisin heidest hargipitsi motiive, äralõigatud kraam sai ka kõik uuesti kasutusse- nööp ja veel mõned vidinad.

Voodriks tuli labasekoeline laudlina, mille laud ära põlgas aga kotivärviga sobitus hästi. Õmblesin voodri nii palju väiksema, et sisuraskus jääbki põhiliset voodri kanda. Lihtsalt ei tundunud viltkeha nii tugev. Edaspidi püüame rohkem.

Helmehaldjas ajas pea segi...

2007-03-20T09:11:00.001+02:00

Helmehaldjas andis sellise valiku ette, et raske oli ...Fimo värvid ja lakk ja ...
Eks vaadake kõike ise.

Meie väiksed tekstiilitööd

2007-03-19T11:21:00.000+02:00

Mõni aeg tagasi oli vaja võõrsilt tulles midagi koju kaasa tuua. Tõin tekstiilivildikad- omakasudega ka ikka. Samas olin ostnud mõnusa kotiraamatu (v.t. fotot), kus hea idee- joonista vildikatega pilt ja tiki osaliselt üle.

Vaheaejaks kogunenud lastegategelemise defitsiit viis mõtte jälle sellele ideele. Tegimegi siis Ellinoriga kahasse koti- printsessi kott soojale maale. Laste kujundus tabas ka ühtesid vanu teksaseid. See oli neile suur elevus- kohe tohtis riidele joonistada.

See on tore võimalus selle poolest, et kujundid saab suht täpsed, osaliselt täidab pinda vildika joon, ülejäänud on juba tikkimisvõimete proov. Mulle meeldis teha.

Sama tikkimise soojaga sai tehtud ka sallist-müts. Ikka, et huvitavaid motiive läbi proovida.

Ühesõnaga- tikkimine on lahe!

JOKK- Juriidiiselt On Kõik Käsitöö

2007-03-19T00:27:00.000+02:00

Eelmisele postitusele järgneval ajal sai mõnelpool teravat leili võtta.
Ju siis teema läheb korda paljudele.
Võtan siinkohal mõtte omalt poolt kokku.
Olen nüüd tuttav ajakirjanik- toimetaja Grethe Rõõmuga alias Eowyn.
Tean tema stiili ja hoiakut. Tore teada.
Pahaks kisub lõhn siis, kui hakatakse rääkima JOKKist.
Kultuurses keskkonnas austatakse loomingut ja viidatakse alati allikatele, ka ainult mõtete kasutamise puhul. See pole autorluse teema, see on viisakus ja austus.
Elame ju väikeses kultuurikeskkonnas. Me ise loome seda ja ise oleme selles. Sestap on hea, kui see meile meeldib. On hea olla keskkonnas, kus on austus, lugupidamine ja viisakus. Loogem siis seda, mis meile meeldib. Ainult seadused ei saa meie elu kujundada.
P.S. Vabandan Manni ees, et tema loomingu taustal sellest juttu olen teinud. Konkreetne asi lihtsalt ajendas.

Arengut meile kõigile!!!! Ja nagu presidendiprouagi ütles- kõigest tuleb rääkida, mis muret teeb, siis saab elu edasi liikuda.
Ilusat koolivaheaega!

Internetimõjud...

2007-03-14T13:34:00.000+02:00

Internetimõjutused on ilmselgelt see, mis mulle endalegi toimib. Märtsikuu (2007) "Eesti Naises " on see aga must-valgel näha. Arvasin esiti, et Mann on esitlenud uut tööd, kuid osutus hoopis originaali jäljendiks...
Nii nende mõjude ja mõjutustega on ja kuskil asub ka eetiline piir.

Mänguasjad- minu lemmikud

2007-03-13T09:30:00.000+02:00

Peale mitut tööloleku nädalavahetust tuli selge vajadus olla rohkem perega ja teha midagi lahedat lastele. Siin ma siis ideid korjangi.
Minu ammune lemmik JOYBUCKET ja tänase päeva leid Marion Piffaretti, kelle leheküljelt leiab teistegi autorite töid.

Hargipitsi katsetused

2007-03-10T16:10:00.000+02:00

Tänaseks saan näidata mõnesid katsetusi.

Rohelisel taustal on märgvilt, sinine on heie heidel vanutus ja lilleke on mohääriribast spiraal.

Valmis sain kaks mütsi. Valge barett ja hall kottmüts. Üsna kevadised mõlemad.

Erialased maiuspalad 2.

2007-03-07T16:55:00.000+02:00

Sünnipäev tõi mulle kaks head käsitööraamatut.

Tikkimine on sisukas ja paks nagu päris teadus kohe. Lapitöö on ilus ja armas ning kutsub järgi tegema.

Erialased maiuspalad 1.

2007-03-06T13:19:00.000+02:00

Eesti lapitöö kümneaasta ülevaateraamat ja rahvatraditsioonide kajastused meie kunstis olid saada Chaplini kunstikeskuses, kus on praegu avatud väga huvitav tekstiilinätus- Ene Parsi "Uuesti uus".
Viimatinimetatud trükis- Viljandi Kultuurikolledzi väljaantud "RAHVATRADITSIOONIDEST EESTI KUNSTIS" sai ka läbi loetud. Ja tahaks sealt tsiteerida Anu Rauda-
" Väikerahvad ja võluvalt eripärased rahvuskultuurid ei kao maailmakaardilt mitte niivõrd füüsilise hävitamise tagajärjel, kuivõrd kultuurilise assimileerumise ja sulandumise pärast.
Oma rahva kultuuri ja esivanemate elutarkuse tundmine aitab maailma säilitada mitmekülgselt värvika ja rikkana, aitab hoida rahvuslikku selgroogu sirge ja tugevana, annab võimaluse pakkuda oma väärikat panust maailma kultuurivaramusse. Sooviks, et eesti kunst ja käsitöö teeksid seda sõna otseses mõttes: esindaksid ja peegeldaksid üht osa meie kultuurist nii kodus kui ka laias maailmas."
Alati õhkub sellest tekstiilikunstnikust sügavat eestivaimu. Ja viimatiloetu näpistas vastutustunnet käsitöötegijana. Kogu meie põhjatust rahvakunstivaramust saab tõesti hästi palju põimida kõigisse tänase päeva käsitööteemadesse. Kui me seda ainult ise tahame.
P.S. Tulge ka vaatama toredat näitust Kunstnike Majas. Liina Viira ja Haide Rannakivi pakuvad seal huvitavat kokteili rahvuslikust kaasaja tekstiilist ja seda peegeldavast fotokunstist.

Hargipits on lahe

2007-02-08T16:54:00.000+02:00

Täna alustasime kojas hargipitsiga, mis on käsitöömaailmas praegu väga teema. Viimati sai hargipitsitatud keskkooli viimasel suvel, kui olime tüdrukutega pioneerilaagris koristajad ja tegime kõik endale õlarätid (mis küll tulekahjus põletada said). Väga mõnus on toimetada just lühemate pitsijuppidega ja ka ringselt töötada.
Meie illustratsioonid hiljem.
Nüüd aga teistelt:
Kate Pulleni õpetus inglise keeles
Stitch Divalt: Barett ja lahe pitskampsun ning kleidid
Ilus- rõõmus kardigan Huvitav pits
Väga erilised heegelnõelad ja -hargid
Kuidas teha ise pitsiharki
Väljendid: gabelhäkelei(saksa k.), haarukkapitsi(soome k.), hairpin crochet, hairpin lace(ingl.k.)

Saab kangast kududa

2007-02-06T14:41:00.000+02:00

Töökorras on ka esimene vaibalõim, mis ootab kudumist. See on nurktoimne kangas, millest saab ka labast kududa(kuus tallalauda). Laiust kangal 108 cm soas.

Minu viltimise pääsuke PÄRAST.

2007-02-06T13:12:00.000+02:00

Viltisin äsja teadupärast salli ja näitasin pilti. Selline oli ta ENNE. Kuna servad jäid lonti, siis toestasin neid väheke aedpistega. Seejärel meenus Manni reklaamitud tikkimise õpituba. Tegin mõned linnusilmpisted ja nööpauk-sämppisted ja tuli ka tikkpisteid ning ahelpisteid. Kokkuvõttes tuli selline tulemus, et ega siin nüüd traditsioonilist ilu küll pole, pigem ütleksin, et hulltikand või nii. Aga ma tahan teda kanda küll.

Neljapäeval teostusid kaelakeed

2007-02-02T15:52:00.000+02:00

Olime eelnevalt põiminud traadile helmestest pärgi ja palle ( sündisid rippuvad kõrvakad) ja olime õppinud ka tamiilile helmetupsu ja -aasa lükkima. Polnud raske seda kõike kaelakeeks vormistada, tuli leida vaid sobivad rütmid ühendavatele pärlilõikudele. Oma kee tuli vesine- hõbedane- valge. Ma vajasin seda juba tükk aega.

P.S. Õigluse huvides- idee pärineb Suuri Käsityölehti´st nr.10 2006.

Laupäeval viltisime

2007-02-02T15:38:00.000+02:00

Laupäeval sain esimest korda ise viltida. Masinas vanutanud olen, aga ise viltimine on palju avastuslikum. Mõte läks liikvele ja sestap näitan siinkohal oma salli, mis peagi teeb läbi muutumise. Et saaks näha ENNE, kui tulemas on PÄRAST.

17. veebruaril vildime kotti. Saab ka huvitav olema kindlasti.

Neljapäevaste tundide teemad

2007-01-27T18:45:00.000+02:00

Esmalt TERE KÕIGILE, kes loevad. Nüüd siis saab rääkida ja näidata kõike, mis teoksil Tekstiilikojas. Püüan teada anda, mis me tunnis teeme ja teha plaanime. Teilt omakorda, kallid huvilised, ootan tagasisidet, mis teemad võiks ette võtta. Neljapäevikute teemaks oleme hetkel võtnud ehete valmistamise. Esmalt lükkisime traadile seemnepärleid ja moodustasime neist palle (mis moodustusid kõrvarõngasteks) ja pärgi. Eelmisel tunnil õppisime kaelakeele kinnituseks helmetupsu tegema ja järgmise tunni teemaks ongi kõige selle ühendamine. Ees ootab vildile tikitud pross.